Endast

Ansambli “Veskikivi” Nime saamise lugu:

Tegelikult ei ole me seda nime oma bändile välja mõelnud. Kuna me käisime Tartus “Hansa Tallis” esinemas ja meil ei olnud nime, siis omanik Jaak Kurg selle välja mõtles ning see sobis meile väga hästi. Aastast 2004 oleme tegutsenud Ansambel “Veskikivi” nime all. Huvi muusika vastu on meil olnud juba lapsest saadik, kuna vanematelt on päritud muusikapisik. Koos oleme mänginud bändi loomisest saadik ning kedagi pole juurde tulnud ega ära läinud. Pillidest oli meil alguses ainult üks süntesaator. Aja möödudes vahetasime välja süntesaatori ja juurde lisandusid trummid, mis annavad elavat kõla juurde. Praeguseks on meie käsutuses lisaks helitehnikale kaks süntesaatorit, täiskoplekt trumme ja valgustus.

Kaidor Roosimäe: Trummid

Trummariks ei õpita vaid saadakse sündides, nii minagi. See on kui mingi pisik mis sulle külge jääb. Tagusin potte ja panne juba 4-5 aastaselt. Õpingud olid trummarite kõrval seistes ja vaadates. Esimest komplekti sain proovida Rannus ans. Rannu Ring trummidel. Selles ansamblis oli mul eeskujuks Mati Erikson, kellelt ma esimesed näpunäited sain. Natuke sai koolis kolistatud ja Kureküla klubis bändi tehtud. Kutsekoolis, Tartus olles, käisin ka trummar Peeter Jõgioja koolitusel. Minu isa Vello Roosimäe eestvedamisel tekkis Randu ans Willy. Willy ajad olid toredad ja südames mul siiani, millest tunnen puudust praegugi.
Mind tõmbas siiski laulmine solistina. Alustades Veskikiviga oli mul vaid soolodrumm ja taldrik. Siis lisandus elektriline bassdrumm. Kui Vahur täiendas end kahe sündiga ei saanud ma alla jääda ning võtsin ette kogu komplekti. Nii on see tänaseni ja kes teab kaua veel. See on mul üks nautitavamaid hobisid, mängida ja laulda. Eesti publikut on raske käima lüüa, kuid kui see õnnestub, ei tule enam lõppu. Ka mina tänan oma ergutajaid ja poolehoidjaid, kõikki kes abiks ja toeks, kellelt olen saanud inspiratsiooni. Suured tänud helitehnikust sõbrale Jüri Lamp-ile, kellelt olen palju õppinud. Ka kõigile teistele kellega olen selle aja jooksul tutvunud ja kohtunud.

Vahur Laas: Klahvpillid

Muusikaõpinguid alustasin juba neljandas klassis ning viiendas klassis läksin Elva muusikakooli, kus õppisin 8 aastat akordionit. Huvi akordioni vastu pärineb emalt, kes õppis akordionit Elva muusikakoolis Valdur Parksepa juhendamisel. Nii asusin minagi tema juurde õppima, kelle käest ma sain väga hea muusikalise hariduse ja huvi sellega edasi tegeleda. Suured tänud Valdurile ja kogu Elva muusikakooli kollektiivile, kes olid alati rõõmsad ja abivalmis.
Akordionile lisaks hakkasin mängima ka klahvpilli ning sellega sai algus sünnipäevadel mängimine.
Eesmärk on minna oma muusikalist haridust täiendama.